laupäev, 3. detsember 2016

No aga miks ei võiks Repinski kohale panna Siret Kotka?

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Jüri Ratas pidi Repinski küsimuse otsustama järgmisel nädalal. Uus peaminister on parajas plindris: ühelt poolt on maaeluministriks pätt (kasutan siin prokuröride kõnepruuki, kes nimetavad süüdistatavaid ja kohtualuseid liigse tseremoonitsemata pättideks), teisalt on tal savisaarlaste hääled ainult tänu - savisaarlaste leeri kuuluvale - Repinskile antud ministriportfellile.

Seega - mida teha?

Lugesin kuskilt, vist Postimehest, et savisaarlaste häälte hinnaks oli üks ministriportfell ja perekond Repinski-Kotkale antud valida, kumb neist ministriks saada soovib. Perekond otsustas Repinski kasuks, aga nüüd, kus Repinski on teda tabanud paljastuste valguses osutunud ministrina mitte tõsiseltvõetavaks, võiks ta oma portfelli edasi anda oma elukaaslasele Kotkale. Kes tundub selline hästi viks ja viisakas tütarlaps olevat.

Ehk Kotka maaeluministriks ja Repinski oma kitsefarmiasju korda ajama!

Lisaks säilitab Ratas savisaarlaste hääled, nii et kõik peaks rahul olema.

Rääkimata sellest, et naiste arv valitsuses suureneb.

Kas teraapia lahendab perevägivalda?

Väljavõte Delfi veebist.

Päris huvitav artikkel tänases Päevalehes, kus on juttu sellest, et perevägivalda püütakse lahendada teraapiaga, aga seda ei peeta lahenduseks.

Ma saan aru, et Eestis on väga levinud lahendada vägivalla juhtumeid teraapiaga. Stiilis, et ohver on ikka ise ka natuke süüdi, et peksa sai. Mulle meenub, et kui ma oma vägivaldse eksabikaasa juurest lahkusin, siis suruti mulle lausa vägisi peale teraapiat. Ja teraapias sisendati, et olen ise süüdi, et ei mõista oma kaasat. Et ta on vastutusrikka töö ja ametikoha peal ning väike vägivaldsus kuulub asja juurde. Et tal pole ju kusagil oma pingeid maandada mujal kui oma abikaasa peal. Ma käisin mitme terapeudi juures ja mulle sisendati, et pean igal juhul oma vägivaldse kaasa juurde tagasi minema. Aga ma ei võtnud vedu ja ei läinud, sest tõesti, ma ei suuda vägivalda taluda. Selle peale öeldi, et ma olen nõrk mees. Nojah.

Ma tunnistan ausalt, et suudan vägivalda taluda teatud piirini, aga ühel hetkel saab mõõt täis ja siis enam ei talu. Sellest ka mu eksi üllatus, kui ta ütles, et Inno pööras ühel hetkel ära ning lahkus kodust. Ei pööranud ja ei lahkunud, lihtsalt mõõt sai täis. Ma ei suutnud ühel hetkel enam vägivalda taluda.

Ma saan ka aru, millest see teraapia jutt tuleb. Et hoida peresid kuidagimoodi koos. Sest peresisene vägivald on Eestis väga levinud ja kui kõik ohvrid oma vägivaldse kaasa juurest lahkuksid nagu mina, siis läheks enamik peresid lõhki. Seda ei saa lasta sündida ning seetõttu püütakse asju kuidagimoodi vaikselt ära klaarida. Mis enamikul juhtudel tähendab lihtsalt vägivalla jätkumist. Kokkuvõttes on aga sõnum selline, et ohver on ise ikka ka süüdi. Mulle öeldi ka, et ma olin suss mees ja ei suutnud end perekonnas kehtestada. Nojah, eks enamik naisi, keda mehed peksavad on ka sellised hiirekesed, kes ei suuda end kehtestada, eksole. Ja lapsed ka, kes kodus peksa saavad, ei suuda lihtsalt enda eest seista - polegi nagu õiged lapsed. Ainult et ma ei saanud ega saa siiamaani aru, kuidas on võimalik end vägivalla vastu kehtestada - et siis lüüa vastu või? Et siis ideaalne Eesti kodu on selline koht, kus kõik peksavad kõiki, nagu ma aru saan. Vanemad lapsi ja üksteist, lapsed hiljem vanemaid. Aga ausalt, mulle selline asi ei istu. Või noh, nagu ütlesin, ainult teatud piirini.

Kas teraapia lahendab perevägivalda? Panen üles vastava küsitluse.

reede, 2. detsember 2016

Kas alkoholireklaam tuleks ära keelata?

Tubakatoodete reklaam on Eestis keelatud ja sigaretipakkidel hoiatavad sildid. Alkohol aga, mis eestlaste tervist märksa rohkem laastab, on vabalt reklaamitav, seda isegi noortele suunatud kanalites nagu internet. Nüüd tahab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski alkoholi avaliku propageerimise ära keelata.

Kas alkoholireklaam tuleks ära keelata. Panin üles vastava küsitluse.

Kas Raimond Kaljulaid on siga?

Tallinna TV saates Meedia keskpunkt ütles saate külaline, Õhtulehe kolumnist Jakko Väli, et Keskerakonna juhtivpoliitik, Tallinna Põhja linnaosa vanem ja presidendiproua poolvend Raimond Kaljulaid on siga. Väli viitas Kaljulaidi otsusele Edgar Savisaare vastu tunnistusi anda.

Kas Kaljulaid on siga? Panin üles vastava küsitluse.

Eesti tagasi punktis A

Kaader Taani seriaalist Teistsugused sõbrad.

Soome Yle2 kannab üle Taani seriaali Teistsugused sõbrad, mis räägib vaimse puudega inimestest. Vahe Eestiga on muidugi kolossaalne. Kui Eestis käib diskussioon selle ümber, kuidas sellised inimesed kuhugi ära paigutada, mingitesse nn küladesse, siis Taanis käib diskussioon selle ümber, kuidas vaimse puudega inimesi võimalikult rohkem ühiskonda kaasata. Neid ei karjatata, vaid neid toetatakse, näiteks kandideerimisel kohaliku omavalitsuste valimistel või suhete loomisel ja abiellumisel. Kas Eestis on selline asi üldse võimalik ja kas Eestis vaimse puudega inimesed üldse käivad valimas või abielluvad? Pole küll kuulnud. Kuigi ka Eesti on liitunud erivajadustega inimeste konventsiooniga, mille järgi peavad neile olema tagatud samad õigused ja tingimused mis tavalistel inimestel. Reaalsuses Eestis kustakse kõrge kaarega selliste konventsioonide peale muidugi. Neid lihtsalt ei täideta. Pannakse lihtsalt tuima. Ja keegi nende konventsioonide täitmist ei kontrolli, sest erivajadusega või vaimse puudega inimestel pole mingeid õigusi. Neid karjatatakse siiamaani nagu loomi, nii nagu see oli nõuka ajal. Põhjamaadest, kus kehtib põhimõte, et igal lapsel on õigus sündida ja kõigile on loodud head elutingimused, ollakse Eestis ikka veel valgusaastate kaugusel. Millegipärast tahab Eesti end võrrelda Põhjamaadega - aga no ei ole seda ju, pole sinnapoolegi, vaata kust otsast tahad.

Kui vaadata Eesti ühiskonna arengut laiemalt, siis ollakse omadega taas punktis A. Nagu täringumängus, kus vahepeal jõuti suht tippu, aga siis tuldi robinal alla. Algusse. Ehk siis on Eesti omadega põhimõtteliselt jälle seal, kust alustati 1991-1992. aastal. Eesti panustas viimased paarkümmend aastat ainult majandusele, mis oli mõnes mõttes loogiline, sest majandusest saab kõik alguse. Aga areng oli liialt ühekülgne, panustati ainult majandusele, ja kui majandus kokku varises sajandi suurima majanduskriisi ajal, siis polnud ühel hetkel enam midagi. Polnud millestki kinni hakata. Nii nagu ka 1992. aastal. Kaks aastakümmet, kõik need Laari valitsuse algatatud reformid läksid vett vedama.

Skandinaavias panustati viimased kaks aastakümmet ühiskonna nõrgemate järeleaitamisele. Eestis selle üle irvitati, et näe, kus lollid, maksavad kõrgeid makse ja tegelevad debiilikutega, selle asemel, et majandust arendada. Sel ajal kilkasid Eesti poliitikud ja muud tegelased, et Eesti läheb varsti Soomest ja Rootsist mööda. Oleks võibolla läinudki. Aga siis tuli pauk. Majandus varises kokku. Ja nüüd irvitatakse Skandinaaviast Eesti üle, sest Eesti jookseb inimestest tühjaks. Kõik tahavad järsku Skandinaaviasse. Pole ime, vaatasin just CV Keskusest tööpakkumisi - ehitajale pakutakse Soomes juba 5000 eurot palka - ja seda mitte aastas, vaid ühes kuus, inglise keelt kõnelevale töömehele pakutakse Norras lausa 6000 eurot kuus. Eestis on ehitaja palk närused 1000 eurot, kui sedagi.

Eestis armastatakse korrutada, et palk on kahekümne aastaga kerkinud tuhat korda, mis pole ime, sest rahasüsteem varises 1991. aastal kokku ja kõik algas nullist. Samal ajal on aga kaubad ja teenused kallinenud veel rohkem, mis tähendab, et inimeste elatustase on täna Eestis madalam kui 1991. aastal. Elatustase jääb madalaks veel pikkadeks aastateks, sest Eestist lahkuvad juba õpetajad ja arstid ehk raudvara, millel riik üldse püsib. 1991. aastal olid õpetajad ja arstid kõik veel alles.

Üle linna Repinski

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Oi-jah.

Ai, valus!

video
Väljavõte Daily Maili veebist.

Kuidas naine oleks Poolas Kaliszi linnas auto ja majaseina vahele jäänud, kui poleks olnud päästvat laternaposti.

kolmapäev, 30. november 2016

Jess! Meie lemmikajakirjanik on tagasi!!



Jess! Jälle on põhjust Tallinna TVst Meedia Keskpunkti vaadata, sest Urmi on Ameerikast tagasi! Tänases saates oli tal ka lahe punane Trumpi kampaania müts peas.

Hüvasti, Maarja Liis Arujärv ja Siret Kotka! Urmi ruulib!

Ainult et... Mida teeb stuudios Jakko Väli? Kus on Ummelas?

Kas TV3 vihjab, et Savisaar läheb vangi?



Tänased Seitsmesed uudised näitasid mitu korda sellist kaadrit. Süüdistatav Edgar Savisaare nägu trellide taga. Kas see on vihje, et Savisaar läheb vangi? Või katse kohut mõjutada?

Kahtlemata meeldib see kaader prokuratuurile. Aga kuhu jääb süütuse presumptsioon?

Mina ja minu iPhone :)

Miks Võru on minu arvates kõige lahedam linn Eestis



Siin Võru jõulukuusk täies tuledesäras. Pildistatud eile õhtul, teel poodi.

Võru on ilma igasuguse kahtluseta Eesti lahedaim linn. Siinsed inimesed on sõbralikud, abivalmid ja mitu vaksa siiramad-vahetumad kui inimesed Eesti „põhjaosariikides”.  Võrus käib kõik omamoodi ehk ummamuudu, ka aeg liigub ummamuudu, tubli tükk maad aeglasemalt kui mujal. Kunagi, kui ma veel Põhja-Eestis elasin, siis rääkis ühes Võrumaa väikeses külakeses elav sõber, et kui ta Tallinna läheb, siis hakkab tal pea valutama. Siis ma ei mõistnud teda ja muigasin. Mõtlesin, et poosetab. Nüüd saan aru :). Tallinnas käib kõik teistmoodi. Aega ei ole ja seda peab pidevalt taga ajama! Võrus ei pea kedagi ega midagi taga ajama. Kõik on mõnusasti käe ja jala juures, tarvitseb vaid laisalt kohale jalutada.

See ei tähenda, et Võru inimesed laisad ja lodevad oleks. Vastupidi - Võru inimeste silmad säravad ja nende olekus on energiat ja reipust. Aga sellist loovat reipust! Tallinna inimesed tunduvad reipad, sest nad on justkui kogu aeg ärkvel ja kuhugile teel, aga pahatihti on tegemist täiesti tavalise sählamisega.

Võrus tunnevad praktiliselt kõik kõiki. Praktiliselt kõik inimesed sinatavad teineteist. Ja väga paljud räägivad omavahel oma, võru keeles. Isegi linnavalitsejad ei ole uhked. Sa võid kohata linnapead mõnes poes ja temaga omamehelikult juttu teha. Linnavalitsuse töötajad suhtlevad sinuga nagu päris inimesega, sa ei pea mitte ühegi ukse taga mõttetult kaua ootama ja keegi ei tee nägu, et on sinust tähtsam. Siin on justkui kirjutamata reegel, et kõik inimesed on ühtviisi tähtsad, et turutädi on täpselt niisama tähtis kui linnapea, ja mitte kellelgi ei tule pähe seda veendumust vaidlustada.

Mis veel? Ahjaa - kui sul Võrus raha vähe juhtub olema, siis võid olla kindel, et hätta sa ei jää. Sest kohe kindlasti elab sinu majas mõni lahke naabritädi, kes on just seenel või marjul käinud, suppi või moosi keetnud või kelle keldris on mõni ülearune kott kartuleid, õunu või porgandeid. Ning tal pole kahju seda sinuga jagada. Kasvõi mitu korda!

Võrus on Eesti kõige lahedam kohvik - Katariina. Kõige ilusam allee - Katariina allee. Kõige ilusam rannapromenaad - Tamula ääres.

Kas ma mainisin inimesi? Inimesed on siin kõige-kõige lahedamad.

Hetkel on meil ka hästi lahe noor linnapea. Senistest kõige lahedam, kui minu arvamust küsida :). Võru viskas nimelt Reformierakonna opositsiooni juba viimaste kohalike valimiste järel, kui seni võimul olnud Reformierakonna ja IRLi koalitsioon opositsiooni saadeti ja võimule tulid sotsid koos Keskerakonna ja valimisliidu VVVga (Võru Väärib Võimekust).

Kõige selle pärast jääb Võru alati minu südamesse. Ka siis, kui ma siin enam ei ela.

Kui te otsite jõulurahu, seda päris õiget jõulutunnetust, siis ma ei tea selle kogemiseks paremat kohta kui Võru. Võtke mõnes Võru vaikses hotellikeses tuba, tehke üks tiir talvise Tamula ääres ja soojendage nina Katariina kohvikus. Hea enesetunne garanteeritud :).

Savisaare protsess nagu maffiaprotsess

Väljavõte Delfi veebist.

Savisaare protsess sarnaneb väga maffiaprotsessiga. Kus siis pealiku abilistele pakutakse puutumatust, kui nad on nõus tunnistama pealiku vastu.

Savisaare vastu tunnistades on pääsenud karistusest näiteks Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, endine Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli, endine Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi ja ettevõtja Paavo Pettai. Süüdistuse sai aga näiteks endine Tallinna linnavalitsuse nõunik Priit Kutser, kes polnud nõus tunnistusi andma.

Kohvikus nüüd ka animatsioon: Roosi söödab issit



Inno avastas, et kui pildid uue telefoniga Google'isse üles laadida, siis pakub Google ka animatsiooni võimalust. Apple seda võimalust ei paku.

Ja olemegi Tele2'e võrgus! Esmamulje väga hea!!



Siin (vasakul) minu uus, Tele2lt saadud telefon Huawei Y5 II, paremal minu vana iPhone 4S. Kuna Inno number ei ole veel Elisa võrgust üle läinud - läheb detsembri alguses -,  siis tema oma on veel karbis.

Minu telefon läks üle esmaspäeval ja olen väga rahul. Alguses oli suurem telefon natuke harjumatu, aga nüüd olen ära harjunud ja meeldib isegi rohkem kui iPhone.

Ja mida ma kindlasti ära märkida tahaks, on see, et Tele2l on superteenindus: ülisõbralik ja abivalmis.  Isegi väiksema viivituse pärast vabandatakse. Kindlasti Eesti mobiilimüügifirmade parim teenindus. Telial ja Elisal on siin kõvasti järgi võtta.

Nii et esmamulje on väga hea. Saab siis näha, kuidas leviga.

Ahjaa, mis saab minu vanast telefonist? iPhone läheb Roosile. Ta on seda juba pikemat aega endale nuianud, näidates selle poole näpuga ja öeldes: „Minu, minu!” Noh, nüüd ongi see tema oma. Inno pani talle sinna ka Peppa multikad sisse, mida ta kohe innukalt vaatamata asus. Nüüd on Roosi Peppa'd nii iPad'is kui iPhone'is. Lisaks Peppa'de vaatamisele kasutab Roosi iPhone'i ka telefonikõnede imiteerimiseks, asetades telefoni kõrva äärde ja mängides, et räägib kellegagi.

PS. Vasta ka küsitlusele: milline Eestis tegutsev mobiilifirma on sinu arvates parim? Küsitlus Kohviku paremas servas üleval.

teisipäev, 29. november 2016

Lahe pilt minust :)



Selle pildi tegi minust Inno, kui ma Lissaboni raudteejaamas romaani kirjutasin. Sellist nägu ma olengi, kui kirjutades oma maailma lähen. Hetkel väga ajakohane pilt :). Ja sobib meie kohvikusse!

Süüdistatav Edgar Savisaar

Väljavõte Edgar Savisaare feissbukist.

Nüüd see siis lõpuks juhtuski - Edgar Savisaarest, endisest Tallinna linnapeast, peaministrist, Rahvarinde lehvivate lokkidega kangelasest sai SÜÜDISTATAV. Kui temaga suvel kohtusime, siis arvas Edgar, et seda ei pruugi kunagi juhtuda. Kes teab, millele ta lootis. Et teeb Kallasest presidendi ja saab vastutasuks kriminaalmenetluse lõpetamise? Venelaste sissetungile? Moskva vahet ta ju mitu korda „tuuseldas”, nagu prokurör Evestus märkis. Võib-olla ei tahtnud Eesti poliitika grand old man lihtsalt uskuda, et tema, osava strateegi, käsi käib samamoodi nagu temast märksa lihtsakoelisema Villu Reiljani oma? Temal on ju alati olnud mõni nipp või trikk varrukast tõmmata, ta on alati suutnud vastastele mõne kavala vingerpussi mängida ja rahva silmis paipoisiks jääda.

Jah, kui mitte millelegi muule, siis lootis Edgar just nimelt sellele - rahva kustumatule armastusele tema vastu. Edgar oli veendunud, et rahvas armastab teda niisama palavalt nagu tema viimased „musketärid” Urmi Reinde, Peeter Ernits ja Oudekki Loone. Küllap kujutas ta ette, kui isehakanud Ratas-Simson-Reps teda kongressil kukutama hakkavad, siis voorib kongressi ruumidesse vihaste inimeste meri, kes hakkab skandeerima: „Edgar! Edgar! Edgar!” Vahepeal oligi juttu, et vihased Savisaare toetajad kavatsevad tulla kongressile hangude ja vikatitega. Minagi arvasin, et küllap seal mingi mürgel tuleb. Oleks ju võinud tulla! Aga olid ainult mõned vanamutid esireas ja needki ei näidanud üles suuremat entusiasmi.

Suur kombinaator oli valesti arvestanud. Või valedele inimestele panused teinud. Kindlasti alahindas ta ka organite võimet teha tema senistele kaastöötajatele ettepanekuid, millest ei ole võimalik keelduda. Arvo Sarapuu, Raimond Kaljulaid, Paavo Pettai jne jne jne. Kui elus millelegi kindel võib olla (lisaks surma ja maksude), siis sellele, et organitega ei ole mõtet võidelda. Kaotajaks jääd igal juhul.

Villu Reiljani ähvardavad nüüd lausa trellid, Savisaar ilmselt pääseb ilmselt tingimistega. Või kes teab - kuna ta ei ole enam Keskerakonna esimees ja välismeedia vaevalt mingisuguse eksesimehe protsessi kajastada viitsib, siis võib-olla pannakse ta isegi paariks kuuks pokri. Nagu Galojan. Kindlasti sõltub palju sellest, kui intensiivselt Savisaar nüüd oma spisok'i asja ajama hakkab.

Küsin veel kord - kas Savisaarega on nüüd kõik? Kas ta on nüüd laip nagu Villu Reiljan? Või suudab ta, nagu tema vankumatud pooldajad usuvad, imet ja seljatab struktuurid, mida Villu ei suutnud?

Süüdistatav olemine iseenesest Savisaart ei hävita. Isegi ei alanda ega häbista. Paljud ajaloo suurkujud on olnud kohtu all ja palju on neid, kes on kohtutes süüdi mõistetud. Vangiski istunud. NELSON MANDELA. Martin Luther King. Vaclav Havel, Lech Walesa. Oscar Wilde. Joseph Brodsky. Emma Goldman. Fidel Castro. Gandhi. Benazir Bhutto. Neid on palju. Näiteid naaberriigist - blogija ning opositsionäär Alexei Navalnõi, Putinit naeruvääristanud tüdrukutebänd Pussy Riot.

Okei, Savisaart süüdistatakse altkäemaksu võtmises, omastamises ja rahapesus, aga meenutagem, et ka Navalnõid ei süüdistatud mitte Putinile oponeerimises, vaid hoopistükkis kelmuste ja pettuste toimepanemises, mille eest ta ka viieks aastaks kolooniasse paranduslikule tööle mõisteti. Ta vabastati küll juba päev pärast vangistamist, kuid 2014. aastal mõisteti ta uuesti kelmuse toimepanemises süüdi, sedapuhku sai ta kolm ja pool aastat tingimisi, aga tema vend pandi reaalselt kolmeks ja pooleks aastaks vangi.

Kes teab, kuidas oleks Navalnõi ja tema venna käsi käinud siis, kui nad oleks tagasi tõmmanud ja struktuuridega koostööd teinud? Kui vend oleks näiteks Navalnõi vastu ütlusi andnud? Või Navalnõi venna vastu? Äkki oleks ka Putini administratsioon näinud võimalust lõpetada asi oportuniteedi kaalutlusel? Kes teab...

Navalnõi on muidugi noor mees, tema võib oma poliitilise tagakiusamise kunagi, kui Venemaal uued tuuled puhuvad, dividendidena välja võtta, nagu seda tegid Vaclav Havel ja Lech Walesa, kes enda tagakiusamise ajal samuti noored mehed olid. Savisaar on vana - endiselt intelligentne ja ka teatava veetlusjõuga, aga aastad on siiski teinud oma töö. Spisok Savisaara saab kindlasti hääli ja võib-olla isegi rohkem kui Keskerakond, aga kuuekümnendates haige mees ei tekita rahvahulkades enam sellist pöörast imetlust nagu neljakümnendates terve mees. Ka Ansip on vanaks jäänud, temagi fluidum on haihtunud. Jürgen Ligi ja Rein Lang on vanaks jäänud. Ja Mart Laar - tema enne aega.

Mis mõte on siis sellel protsessil? Kes võib sellest üldse võita? Eesti rahvas? Eesti rahval on Savisaarest, ühe jalaga vanast mehest, kes ka igasuguse võimu minetanud, kahju. Ma ei usu, et Eesti rahva õiglustunne Savisaare kohtu alla andmist nõuaks.

Poliitilised vastased? Mida on neil võita? Savisaar on maha võetud ja ta ei ole enam see mees, kes ta oli kunagi, kui rahvast Toompeale kutsus, kuigi see mees on tema sees endiselt olemas. Tal ei ole lihtsalt enam nii palju võhma. Kui nad teda tõesti kardavad, siis peavad nad iseendast väga halval arvamusel olema.

Kes siis võidavad? Struktuurid? Need müütilised struktuurid, kus on „kallutatud jõud”?

Jah, struktuurid ilmselt võidavadki. Struktuurid on aastaid uurinud ja tohutult ressursse kulutanud. Koostanud hulga arupärimisi, õigusabinõudeid, määrusi ja protokolle. Kuulanud üle tohutult inimesi. Struktuurid on teinud jõupingutusi ja nüüd oleks imelik pidurit tõmmata. Struktuuride loogika on selline, et kui masinavärk on kord käima pandud, siis seda on väga raske peatada, praktiliselt võimatu. Nii tuleb protsessiga edasi minna - ükskõik, mis selle lõpptulemus siis ka ei oleks.

Ja see - edasiminek - ongi asja mõte ja lõppkokkuvõttes võit. Sest kui seda ei oleks, kui protsesse oleks võimalik pooleli jätta, siis mõjuksid struktuurid naeruväärselt. Neid ei oleks siis enam võimalik tõsiselt võtta. Seda - et neid enam tõsiselt ei võeta - kardavad aga struktuurid üle kõige.

Selles mõttes on kõik struktuurid ühesugused - olgu nad siis Eestis, Ameerikas või Venemaal.

Idumajanduse allakäik

Väljavõte Delfi veebist.

Soomlasi peetakse uimasteks, aga eestlased on veel uimasemad. Gorjatšije estonskije parni, nagu venelased ütlevad, läbi huumoriprisma. Eestis hakati Nokiat otsima siis, kui päris Nokia oli juba pankrotis.

Pole siis ime, et Eesti oma Nokiad, ehk nn nokkijad, näiteks Cherry vautšeriportaal lõpetas pankrotiga. Ja arvestades selle looja ja juhi Allan Martinsoni taset arvan ma, et see on alles algus. Me veel kuuleme idufirmade pankrottidest, eriti kui nad riigi (loe EASi) toitva nisa küljest ära võetakse.

See on kitsam vaade. Laiem vaade on see, et kas neist idufirmadest ehk alustavatest tehnoloogia firmadest on üldse midagi tolku. Ma mõtlen selleks, et neile panustada kui mingitele päästeinglitele. Eestis on tehtud küll koera ja kassi feissbukke ning jagatud neile kamaluga maksumaksja raha, aga ausalt, kas neid kõiki on vaja. Elu näitab, et nutitelefoni kõrvale enam nutikella pole vaja. Samuti pole erilist edu saatnud nutikad külmkapid ja vetsupotid. Ma ei tea, mis saatus on Eestis välja töötatud nutikatel lillepottidel, aga pole neistki viimasel ajal suurt midagi kuulda olnud. Kuigi need said ka kõvasti maksumaksja raha.

Elu näitab, et inimene ei taha seda va nutikust igale poole, küüne alla või perseauku. Pigem on hinnas täitsa tavalised, robustsed asjad. Tavaline vetsupaber, hambahari ja küüneklõpsaja. Kaubaks lähevad täitsa tavalised külmkapid. Täiesti lihtsad presskohvikannud. Ja kui aus olla, on hakatud viimasel ajal tahtma just rohkem neid päris asju. Ma mõtlen päris päris asju. Nutiasi on nagu seks kumminukuga - välja näeb nagu päris ja häda pärast ajab asja ära, aga tahaks nagu ikka midagi muud. Kohting päris inimesega on ikka palju parem kui mingi tšätt. Sul võib olla tuhat feissbuki sõpra, kellest enamikku sa isegi näinud pole, aga kui hätta jääd, aitab sind ikka päris, luust ja lihast sõber.

Pole siis ime, et Eesti iidol-piirkonna, nutioru enda elanikud USAs on hakanud hindama hoopis teistsugust eluviisi, kus näiteks lastele üldse nutiasju kätte ei anta. Vaid lastakse neil vabalt ringi joosta ja luuremänge mängida. Nii nagu kunagi lapsed tegid, võibolla mäletatakse seda veel. Need kunagised lapsed nagu Apple'i looja Steve Jobs on ju täna kõik need nutiasjad välja mõelnud. Tema ei istunud väiksena arvuti taga, vaid mängis luurekat. Miks eeldatakse siis järsku, et juba algklassidest programmeerimist õppinud noortest saavad uued Steve Jobsid? Pigem saavad neist tavalised koodijukud, kellesuguseid ainuüksi Indias on miljoneid ja kellest kusagil tegelikult puudust ei tunta. Mõnest üksikust neist on saanud miljonärid, aga enamus teeb päevast päeva maailma kõige nürimat tööd maailma kõige nürimatel töökohtadel maailma kõige nürimate kolleegide seltsis. Lühidalt öeldes näeb nende töö ette päevad läbi ninapidi helendava ekraani taga passimist. Palk on küll veel keskmisest veidi kõrgem, aga kas see on elus kõige tähtsam. Pole ime, et uuringu järgi on pooltel idufirmade juhtidel vaimne tervis korrast ära.

Kuskil just lasteaialaps ütles, et see pole õige isa, kes päevad läbi arvuti taga istub. Lapsesuu ei valeta. Aga kas õige mees, abielumees teeb seda? Ma mõtlen istub päevad läbi arvuti taga.

P.S. Nüüd siis küsite ilmselt, mida siis Eestis müüa, kui see nuti- ja idu-värk enam peale ei lähe. Jah, hea küsimus. Aga Eestis on ju nii palju lahedaid päris asju. Siin on päris rabad, kus kasvavad päris marjad ja seened. Mis on söödavad! Metsas kõnnivad vabalt ringi päris hundid, kitsed ja sead. Siin on veel alles päris puutumata loodust, päris vaikust ja rahu mida saab ilma aktiivkõrvaklappideta nautida ja kuhu isegi tavaline mobiilside ei ulatu. Seda kõike pakkuda oleks ju päris vahva, või mis?!

Eesti on muutumas tööjõu läbisõiduhooviks

Väljavõte Postimehe veebist.

Kas te kujutate ette, et Eestis on kõrvuti kaks linna, võtame näiteks Tartu ja Põlva, kus palga erinevus on 4 korda ja elatustaseme, pensionide ja lapsetoetuste erinevus veelgi suurem. Hästi ei kujuta, eks. Või kui selline olukord oleks, et Tartus on palgad 4 korda kõrgemad kui Põlvas, siis ilmselt poleks Põlvas ühel päeval ühtegi töötajat, inimesed käiksid kõik tööl Tartus ja paljud plaaniksid maja müüki Põlvas ning elama kolimist Tartusse. Sest toetusi makstakse elukoha järgi.

Aga tegelikult on selline olukord reaalselt olemas. Eestist 80 km kaugusel asub Soome ja selle pealinn Helsingi, kus just nii ongi: palgad 4 või enam korda kõrgemad, samuti lapsetoetused, pensionid ja muu säärane. Sellises olukorras on kuidagi kummaline kuulata Eestis appikarjeid selle kohta, et turg nõuab töökäsi. Et mida? On suur ime, et Eestisse on üldse keegi veel tööle jäänud!

Pole vist saladus, et Eesti parimad arstid töötavad Soomes, Eesti parimad ehitajad töötavad Soomes, niisamuti Eesti parimad hooldusõed ja keevitajad. Parimad metalli- ja puidutöölised. Parimad koristajad, autojuhid ja müüjad. Või kui mitte paremad, siis igal juhul targemad, sest arvestades inimese lühikest eluiga on sulaselge lollus raisata oma annet, oskusi ja võimeid 4-5 korda madalama sissetuleku juures, kui samas kõrval on võimalik teenida märksa korralikumat palka ning tagada lastele ja perele märksa paremad elutingimused. Parimad kunstnikud, kirjanikud ja ajakirjanikud pole veel läinud, aga seegi aeg tuleb varsti. Sest kõik teised on juba seal. :)

Tegelikult tähendab väide, et Eesti vajab töökäsi seda, et ei leidu enam lolle, kes on nõus näruse, 500-600 eurose palga eest viis päeva nädalas 8-10 tundi päevas suhteliselt kesistes tingimustes tööd rügama. Seejuures veel ilma mingite hüvede ja perspektiivita kunagi pensioni saada.

Aga kui panete tähele: selle asemel, et mõelda, kuidas palka tõsta, läheb kogu aur sellele, et koolitada välja uusi ja uusi ehitajaid, keevitajaid, metalli- ja puidutöölisi. Sest neid on ju vaja! Keegi ei mõtle, miks neid nüüd järsku vaja on ja kuhu nad kaovad. Ning muudkui koolitatakse ja koolitatakse, kulutades selleks tohutult maksumaksja raha. Ja haridus on ju Soome tasemel! Välja tulevadki maailmatasemel spetsialistid, kes võibolla töötavad mõned kuud Eestis, kuni aru saavad, et Soomes makstakse täpselt sama asja eest mitu korda rohkem. Jääb mulje, et Eesti maksumaksja on väga rikas, et suudab sellise luksuse kinni maksta.

Eesti ettevõtjaid tegelikult selline asjade käik ei morjenda, sest nad on asjaga kohanenud ja juba ammu inimeste asemele leidnud robotid, see on masinad, mis kogu töö ära teevad. Kas olete käinud kaasaegses saeveskis või pelleti- või mõnes muus tehases - seal on suured saalid peeneid masinaid täis ja suure tehase peale on tööl mõni üksik inimene. Eestis enam muudmoodi ei saagi, sest töötajaid ei ole.

Probleem on pigem poliitikutes, kes on paanikas, et riik inimestest, see on maksumaksjatest tühjaks jookseb. Inimesed on asendatud küll masinatega, aga masinad makse ei maksa. Nii pole enam lõpuks midagi, mida laiali jagada. Viimases hädas on asutud inimesi välismaalt sisse vedama. See on äärmiselt ebapopulaarne asi, toob kaasa valitsuste järjepideva vahetumise, aga midagi muud tarka ei ole osatud välja mõelda. Nii lasevad poliitikud end kaltsuks sõimata, veavad inimesi sisse, kulutades jälle tohutult maksumaksja raha keeleõppeks ja muuks, kuni need sisserännanud saavad aru, millest suur osa eestlasi on juba aru saanud, võtavad jalad selga ja lahkuvad. Tagasi tulevad ainult need, kes Soomest või mujalt tagasi saadetakse. Kui panete tähele, siis minejad enam tagasi ei tule. See on umbes sama tunne, et kui oled sõitnud Mercedesega ja sulle pakutakse Žigulid. No ei, eksole! Mis tähendab, et sisse tuleb vedada üha rohkem ja üha uusi inimesi, neid toita, majutada ja koolitada. Seda olukorras, kus maksumaksjaid jääb iga päevaga vähemaks.

Veidi leevendab puudust pensioniea tõstmine ja vanemad inimesed tööle ajada, samuti sandid. Sest neil on raskem ära minna. Aga seda pole ka võimalik lõpmatult teha. Meeste jaoks juba tähendab praegune pensioniea tõstmine 70. eluaastani seda, et enamik mehi oma pensioni ei näe. Sealt edasi pole enam võimalik minna.

Ühesõnaga, mis ma tahtsin öelda, ärge te jumala eest kellegi palka tõstke, sest see võib takistada Eesti on muutumist selliseks mõnusalt lustlikuks ja nutikaks, positiivselt transformeeruvaks tööjõu läbisõiduhooviks. Eks see jääb igaühe otsustada, on see hea või halb ja millega see lõpuks lõppeda võib.

Juulike õppis pudelist joomise selgeks!



Ja veel üks Juulikese edusamm - kui varem oskas ta juua ainult titade lutipudelist, kus kaks sanga, millest ta kahe käega kinni hoidis, siis nüüd on ta ära õppinud tavalisest laste joogipudelist joomise ja suudab seda suule tõsta ka ühe käega. Siin Juulikese stiilinäide eile õhtust. Ta ise oli oma uue oskuse üle väga uhke ja kilkas joomise ajal rõõmsalt naerda.

Nii ta läheb! Aeglaselt, aga kindlalt :).

Kuumad kaadrid: Mart Kadastik astus otse välja naiste märjematest unistustest!

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Eesti ajakirjandusguru ja kirjanik Mart Kadastik särab ja teab, kuidas pilke püüda.

esmaspäev, 28. november 2016

Juulike õppis pea raputamise ära



Meie nelja-aastane angelmani sündroomiga tütreke Juuli oskab juba mõnda aega öelda „emme” ja „eee” („ei”), aga nüüd on ta ära õppinud ka pearaputamise. Kui Juulikesele miski ei meeldi või ta midagi ei taha, siis raputab ta entusiastlikult pead ja et me temast ikka õigesti aru saaksime, siis ütleb veel „Eeeeee!!!” ka juurde.

Mul on sellest väga hea meel, sest see teeb temast arusaamise natuke lihtsamaks.

Angelmanid on kõne osas väga erinevad, kuid enamike angelmanide sõnavara jääbki piirduma mõne üksiku sõnaga.

Küll on osad angelmanid võimelised õppima viipekeelt ja väljendama end piktogrammide abil.

Enamik angelmane on geenideletsiooniga, kuid on ka neid, kel on geenimutatsioon - sellisel juhul on oht, et ka pere järgmine laps võib sündida mutatsiooniga, 50 %. Meie Juulikesel on geenideletsioon.

Arengutase võib angelmanidel olla väga erinev ja sõltub sellest, kui suur on deletsioon ehk kui palju on kahjustatud geenis geenimaterjali alles. Juulil pole seda materjali üldse.

Pildil: meie inglike suhtleb oma issiga südamete keeles :).

PS. Meie väike Facebooki angelmaniperede community tegutseb juba entusiastlikult, mitu liiget on juurde tulnud. Kui on veel angelmaniperesid, kes tahaksid meiega liituda, siis palun saatke oma liitumissoov Facebooki kaudu. Link on siin.

SA PÜHA PÜSS! Sven Mikser näitab supervormi!

Väljavõte Postimehe veebist.

Sven Mikser on otsustanud end korralikult vormi ajada. Tema kontodelt võib leida pilte, kus ta trenni teeb. Tundub, et treeningud on vilja kandnud, viimastel piltidel võib teda näha supervormis.

Välismaal saatis edu: Donald Trumpi vanaisa saadeti Saksamaalt välja



USA presidendivalimised oleksid läinud hoopis teistmoodi kui Saksa valitsus oleks sada aastat tagasi teinud teistsuguse otsuse. Nimelt saadeti Donald Trumpi vanaisa Friedrich Trump 1905. aastal Saksamaalt, toonasest Baieri kuningriigist välja, süüdistatuna sõjaväekohustusest kõrvalehoidmises, vahendab Euronews.

Vanaisa oli 16-aastase noormehena sõitnud Saksamaalt USAsse, aga ei teatanud sellest ametivõimusid. Seetõttu ei andnud võimud talle 20 aastat hiljem luba Saksamaale elama asumiseks. Nõnda naasis ta USAsse oma naisega, kes oli kolmandat kuud rase tulevase presidendi isaga.

pühapäev, 27. november 2016

Kas aeg sanktsioonid kukele saata?

Väljavõte Euronewsi veebist.

Eestis pole sellest juttu olnud, aga eile ütles Euroopa Komisjoni president, see on siis Euroopa Liidu juht Jean-Claude Juncker ütles intervjuus Euronewsile, et Venemaad tuleb austada ja ilma Venemaata ei saa üles ehitada Euroopa julgeolekuarhitektuuri.

Lugesite õigesti: Juncker, see on siis Euroopa Liidu juhtkond, kaasa arvatud Seemne-Andrus näeb, et Venemaad tuleb hakata kaasama Euroopa julgeoleku teemadel kaasa rääkima.

Lisaks ütles Juncker, et Euroopa peab olema Ameerikast sõltumatu.



Ma ei tea, kas Eesti poliitika ja välispoliitika kujundajad seda intervjuud kuulasid ja kas nad üldse keeli valdavad ja meediat jälgivad, kohati jääb mulje, et nad võõrkeeli ei valda, aga kui nad seda kuulasid, siis võiks neil tekkida mõningaid, nagu öeldakse, mõtteid. Et kui Brüsselis vaadatakse Venemaad kui olulist partnerit, kellega koos ühist tulevikku üles ehitatakse, ja kui Eestis ei nähta Venemaad kui üldse mitte mingit partnerit, vaid vaenlast, kellega koos pole mingit tulevikku. Et kuidas saab nii olla?

Mis omakorda tähendab, et Eesti peab kas oma poliitikat muutma või Euroopa Liidust välja astuma. Välja astumine ei tule kõne alla, seega jääb poliitika muutmine. Mis omakorda paneb mõtlema, et kes seisis või seisid ikka selle võimuvahetuse taga, mis nüüd Eestis Vene-sõbraliku erakonna valitsusse tõi. Sest Eestil seisab ees eesistumine ja selle kõige olulisem teema on arvatavalt suhted Venemaaga. Ma söön oma eilsed mustad sokid ära, kui valitsuse muudatuse juures polnud mängus Brüsseli karvane käsi. Mis ühelt poolt näitab, kui sõltumatu on Eesti praeguses olukorras, aga teiselt poolt annab lootust, et kõik pole veel kadunud. Ma mõtlen eesti rahva jaoks. Sest vahepeal oli juba tunne, et kohe tuleb suur "võidukas" sõda, mis selle väikse, aga armsa rahvakillu maa pealt pühib, ja seda igaveseks ajaks. Nagu mingid ususekti liikmed, kes kollektiivse enesetapu sooritavad või lemmingud, kes iga teatud aja järel kambakesi kaljult surnuks hüppavad.

P.S. Intervjuus Junckeriga oli pikalt juttu olukorrast Türgis. Sellest, et seal on ühelt poolt kolm miljonit põgenikku, keda hoitakse kinni Euroopa ees, teiselt poolt on Türgi loobunud demokraatlikust riigikorrast. Mind paneb kõige toimuva taustal imestama, et Eesti, kes viimasel ajal ajab absoluutset väärtuste-põhist poliitikat seoses Venemaa ja Ukrainaga, on olnud vait Türgi osas, kus sisuliselt tehakse Põhja-Koread. Ukraina puhul nõuti valitsuse tagasiastumist, kui Maidanil tapeti 82 inimest. Türgis on valitsus lasknud tappa sadu ja vahistanud tuhandeid opositsiooni esindajaid, ning mitte üks piuks. Türgi on samuti Euroopa, või vähemalt peetakse selleks. Eesti lausa nõudis Türgi astmist Euroopa Liitu. Ja NB! Eesti on selle uue Põhja-Koreaga ühes liidus NATO-s. Et mida värki?!

Andekatel noortel on Eestis raske

Üks kohvikuline kirjutas kommentaariumis seoses lugemise teemaga:

Saab kodus ka last õpetada ja arendada. EI ole lapsed lasteaias käinud. Praegu 34 aastaseks saanud poeg luges 4 aastaselt ajalehe teksti. Mida varem intellektuaalsed huvid tekivad, seda lihtsam edaspidi koolis.

Selle peale kirjutas Triin:

4-a laps ei peaks ajalehe teksti küll lugema :)
Liiga vara pole ka hea, koolis hakkab igav ja see on teistmoodi paha. Kõik ikka omal ajal! Eelkooliealise lapse töö on ikka peamiselt mäng. Raamatuid ettelugev / jutustav lapsevanem on tähtis!

Üldiselt pole vahet, kas laps hakkab lugema 5-a või vahetult enne kooli (kooli minnes oleks jah parem, kui tähti tunneks ja veeriks kokku vähemalt). Kui lugemisraskust pole ja laps on nutikas, siis 1. klassi lõpuks kindlasti on lapsed samal tasemel.

Koolis edukaks olemiseks ei ole intellektuaalsed võimed esikohal. Oluline on emotsionaalne valmisolek, oskus grupis olla, suhted teistega, teadmishuvi jne.


Tegelikult on Triinul õigus. Liiga vara pole hea lugeda. Aga kui vaimsed eeldused on paremad, siis pääsu pole. Minule keegi enne kooli lugemist ei õpetanud, aga võtsin ise ajalehe pihku ja õppisin sealt lugema. Lugesin enne kooli minekut ajalehte ja koolis oli tõesti väga igav, sest seal hakati alles suuri tähti õppima. Kool oli minu jaoks algusest peale väga negatiivne kogemus ja seal kaotasin huvi õppimise vastu. Hakkasin igavusest tegelema muude asjadega ja see mõjutas elu päris tugevasti.

Üks variant on andekad lapsed eraldi kooli panna, aga ma käisin Tallinnas 7. keskkoolis, kuhu valiti niigi lapsi katsetega (osad said muidugi tutvustega, aga need visati enne lõpetamist välja). 

Minu arust on Eesti kõige suurem häda see, et andekatele, ja eriti noortele on väga vähe tegevusruumi. Üks asi on juba elukaaslase leidmine, mis võib olla väga raske. Kuivõrd Eesti on nii väike, siis jõuad tippu väga noorelt väga lühikese ajaga ja seal hakkab igav ning hakkad lollusi tegema. 

Ühel hetkel või juhtuda, et andekaid hakatakse tagasi kiskuma või taga kiusama. Võtame näiteks poliitiku Edgar Savisaare, kes on teistest peajagu üle ja kellega seetõttu ei julge keegi koostööd teha. Arvo Pärt, maailma üks andekamaid heliloojaid on öelnud, et Eestis teda varem üldse ei hinnatud ja tehti pigem takistusi. See on ka loomulik, sest andekaid on vähe ja nad paistavad vähe imelikud, kuna nad teevad asju, mida keegi pole kunagi varem maailmas teinud. 

Andekad noored peaks tegelikult Eestist lahkuma, mida varem, seda parem. Minu ajal polnud see võimalik, praegu on see õnneks üsna lihtne, juba põhikooli astmes on võimalik minna välismaale vahetusõpilasena õppima ning soovi korral sinna jäädagi.

Eestis oli küll kampaania "Talendid koju", mille peale kulutati kõvasti raha ja auru, ent mis haledalt läbi kukkus, ja tegelikult põhjusega. Sest tegelikult pole vaja talente Eestisse meelitada, vaid luua tingimused, et talendid saaks Eestist ära minna. Andekad noored tuleb riigi rahaga välismaale õppima suunata, nii nagu tehti Soomes 1960-70-ndatel. Paljud soomlased jäid välismaale ja tegelevad seal Nobeli tasemel teadusega ning toovad Soomele kuulsust. Kui osa neist tagasi tuleb, siis on nad juba tunnustatud tegijad ja neid pole vaja meelitada. Näiteks Jorma Ollila, Eestiski tunnustatud tegija ja Nokia maailma viinud mees oli just see andekas Soome noor, kes riigi rahaga välismaale õppima suunati.

Andekad noored suudavad välismaal palju rohkem saavutada ja on Eestile sellega märksa kasulikumad kui Eestis olles. See on paradoks, aga nii see on. Ja kui mõni neist kunagi Eestisse tagasi tuleb, on see juba suur asi.