Soome Yle2 kannab üle Taani seriaali Teistsugused sõbrad, mis räägib vaimse puudega inimestest. Vahe Eestiga on muidugi kolossaalne. Kui Eestis käib diskussioon selle ümber, kuidas sellised inimesed kuhugi ära paigutada, mingitesse nn küladesse, siis Taanis käib diskussioon selle ümber, kuidas vaimse puudega inimesi võimalikult rohkem ühiskonda kaasata. Neid ei karjatata, vaid neid toetatakse, näiteks kandideerimisel kohaliku omavalitsuste valimistel või suhete loomisel ja abiellumisel. Kas Eestis on selline asi üldse võimalik ja kas Eestis vaimse puudega inimesed üldse käivad valimas või abielluvad? Pole küll kuulnud. Kuigi ka Eesti on liitunud erivajadustega inimeste konventsiooniga, mille järgi peavad neile olema tagatud samad õigused ja tingimused mis tavalistel inimestel. Reaalsuses Eestis kustakse kõrge kaarega selliste konventsioonide peale muidugi. Neid lihtsalt ei täideta. Pannakse lihtsalt tuima. Ja keegi nende konventsioonide täitmist ei kontrolli, sest erivajadusega või vaimse puudega inimestel pole mingeid õigusi. Neid karjatatakse siiamaani nagu loomi, nii nagu see oli nõuka ajal. Põhjamaadest, kus kehtib põhimõte, et igal lapsel on õigus sündida ja kõigile on loodud head elutingimused, ollakse Eestis ikka veel valgusaastate kaugusel. Millegipärast tahab Eesti end võrrelda Põhjamaadega - aga no ei ole seda ju, pole sinnapoolegi, vaata kust otsast tahad.
Kui vaadata Eesti ühiskonna arengut laiemalt, siis ollakse omadega taas punktis A. Nagu täringumängus, kus vahepeal jõuti suht tippu, aga siis tuldi robinal alla. Algusse. Ehk siis on Eesti omadega põhimõtteliselt jälle seal, kust alustati 1991-1992. aastal. Eesti panustas viimased paarkümmend aastat ainult majandusele, mis oli mõnes mõttes loogiline, sest majandusest saab kõik alguse. Aga areng oli liialt ühekülgne, panustati ainult majandusele, ja kui majandus kokku varises sajandi suurima majanduskriisi ajal, siis polnud ühel hetkel enam midagi. Polnud millestki kinni hakata. Nii nagu ka 1992. aastal. Kaks aastakümmet, kõik need Laari valitsuse algatatud reformid läksid vett vedama.
Skandinaavias panustati viimased kaks aastakümmet ühiskonna nõrgemate järeleaitamisele. Eestis selle üle irvitati, et näe, kus lollid, maksavad kõrgeid makse ja tegelevad debiilikutega, selle asemel, et majandust arendada. Sel ajal kilkasid Eesti poliitikud ja muud tegelased, et Eesti läheb varsti Soomest ja Rootsist mööda. Oleks võibolla läinudki. Aga siis tuli pauk. Majandus varises kokku. Ja nüüd irvitatakse Skandinaaviast Eesti üle, sest Eesti jookseb inimestest tühjaks. Kõik tahavad järsku Skandinaaviasse. Pole ime, vaatasin just CV Keskusest tööpakkumisi - ehitajale pakutakse Soomes juba 5000 eurot palka - ja seda mitte aastas, vaid ühes kuus, inglise keelt kõnelevale töömehele pakutakse Norras lausa 6000 eurot kuus. Eestis on ehitaja palk närused 1000 eurot, kui sedagi.
Eestis armastatakse korrutada, et palk on kahekümne aastaga kerkinud tuhat korda, mis pole ime, sest rahasüsteem varises 1991. aastal kokku ja kõik algas nullist. Samal ajal on aga kaubad ja teenused kallinenud veel rohkem, mis tähendab, et inimeste elatustase on täna Eestis madalam kui 1991. aastal. Elatustase jääb madalaks veel pikkadeks aastateks, sest Eestist lahkuvad juba õpetajad ja arstid ehk raudvara, millel riik üldse püsib. 1991. aastal olid õpetajad ja arstid kõik veel alles.
1 kommentaar:
"kas Eestis vaimse puudega inimesed üldse käivad valimas või abielluvad?"
Sellele saab vastata, et käivad küll valimas, üsnagi massiliselt, aga mitte ise, vaid nende eest valib e-hääletuse teel vastava asutuse juhtkonnast keegi, kes nende ID-kaarte haldab. Igal juhul viimastel valimistel toimus see nii, et hooldekodudes jm hooldusasutustes oli valimisaktiivsus väga kõrge. Aga keda oskavad valida seniilsed vanurid või vaimse puudega inimesed?
Selle taustal on äärmiselt kummaline, et Keskerakond, kes muidu oli äärmiselt häälekas e-valimiste vastane, soostus neid mitte kaotama uues valitsuses. Ratas tegi niigi suuri järeleandmisi ja kingitusi sotsidele ja irlikatele, seega tal olnuks ilmselt üsna lihtne e-valimised maha võtta, kui ta vaid vähegi tahtnuks. Aga ta on suur lödipüks, Repinski-teemas samuti.
Postita kommentaar