Vene kodanike Anatoli Gazarjani ja Anna Mihhailova kaheksa-aastase tütre Izabella ära võtmine Tallinna lastekaitseametnike poolt läks mulle väga korda, sest põhjuseks oli toodud korteris tegemata remont ja vanemate suitsetamine. Ei elanud minagi väiksena rikastes oludes - isa oli pensionär ning ema kodune. Kindlasti oleks ka meie majas takseerival pilgul ringi käies võinud tõdeda, et remont on tegemata ja no mu isa suitsetas ka. Kaks pakki päevas. Köögis oli seetõttu sageli suitsulõhn. Kuid mu isa oli mulle kõige parem isa maailmas. Tal oli alati nii palju raha, et mind kohvikusse viia ja seal meile mõlemale üks saiake ning talle tass kohvi, mulle mahla osta. Ja alati oli tal minu jaoks ka aega - küll raamatute lugemiseks, küll jalutamiseks ja maailma asjade üle arutlemiseks. Kuna mu isa armastas küpsetada ja tegi minu ja mu sõbrannade arvates maailma parimaid saiakesi, siis oli nende järele alati suur nõudlus ja mu isa tegi meie rõõmuks mitu plaaditäit päevas. Rääkimata tema tehtud muudest isuäratavatest roogadest - sõbrannad tahtsid sageli meile ööseks jääda, sest siis sai minu isa tehtud sööke süüa :).
Seepärast läks väikese Izabella lugu mulle väga korda. Minu meelest ei ole lapse vanematest majanduslikel põhjustel eemaldamine mitte kunagi õige. See on ääretult küüniline teguviis, mis valmistab oma vanemaid armastavale lapsele suurt piina ning on igas mõttes inimõigustega vastuolus. Eesti, kus riiklikud toetused on imepisikesed, ei saa nõuda, et vanemad looksid oma lastele samasugused tingimused nagu Lääne-Euroopa arenenud riikides. Selleks, kulla inimesed, lihtsalt pole raha. Sente lugedes kaugele ei jõua - söögi jaoks jätkub, aga ei enamat! Sestap tuleb kas toetusi tõsta või vaesusega leppida. Leppida sellega, et väga paljud ongi vaesed ja lasta neil rahus oma vaesuses elada.
Izabella puhul tuli välja ka see, et mõlemad tema vanemad on invaliidid ning pereisa saab riigilt ainult 180 eurot kuus. Selle raha eest juba remonti ei tee. Seepärast olin ma väga mures ning jagasin oma muret Facebookis, leides, et asjasse peaks sekkuma ka Eesti õiguskantsler Ülle Madise.
Suur oli mu üllatus, kui täna saabuski Kohviku meilile õiguskantsleri nõuniku Vladimir Sveti vastus, kes kirjutas mulle nõnda:
„Lugupeetud Irja Tähismaa,
Olen õiguskantsleri laste ja noorte õiguste nõunik. Ülle Madise nägi Teie postitust Facebookis ja palus, et ma selgitaksin Tallinnas toimunud lapse perest eraldamise juhtumit. Esiteks, Teil on õigus, et lapse eraldamine perekonnast üksnes majanduslikel põhjustel ei ole kunagi põhjendatud. Seda enam, et kohalikul omavalitsusel, eriti Tallinna linnal on olemas teenused (koduteenus, eluasemeteenus jne), mida ta saab pakkuda igale perekonnale minimaalse elustandardi tagamiseks. Meie teada pakkus linnaosavalitus viimaste aastate jooksul kõnealusele perekonnale korduvalt abi.
Teiseks, meedias ja sotsiaalvõrgustikes leviv teave, et laps eraldati perekonnast üksnes suitsuhaisu, kehvade magamistingimuste või musta korteri tõttu ei vasta tõele. Olles tutvunud lastekaitsetöötajate avaldusega kohtule ning suhelnud perekonnaga vahetult kokku puutunud spetsialistiga on selgunud, et nimetatud tegurid olid üksnes osa probleemist, mis viisid lapse eraldamiseni perekonnast. Teate isegi, et ei meie, Sotsiaalministeerium ega lastekaitsetöötajad ei saa rääkida avalikult selle juhtumi kõikidest üksikasjadest. Võin aga kinnitada, et õiguskantsler ja tema ametkond jälgivad tähelepanelikult perekonna ja lapsega toimuvat ning on alati valmis vajadusel sekkuma.
Kolmandaks, mis puudutab lapse perekonnast eraldamise perioodi pikkust, siis selles oleme kõik ühele meelel - lastega seotud küsimused peavad saama lahendatud nii kiiresti, kui võimalik. Võin kinnitada, et selle probleemi olulisust teadvustatakse ning et see teema jääb õiguskantsleri tähelepanu keskmesse ka peale seda, kui avalikkus selle juhtumi vastu huvi kaotab.
Lugupidamisega
Vladimir Svet
Õiguskantsleri nõunik
Õiguskantsleri kantselei laste- ja noorte õiguste osakond.
Mis ma oskan öelda? Väga tore, et õiguskantsler nõustub asja kiire lahendamise vajadusega. See on tõesti tähtis, sest Soomes lahenevad sellised asjad tavaliselt 30 päevaga, Izabella on aga oma perest eraldatud tervelt kolmeks kuuks. Samuti on hea, et õiguskantsler nüüd perekonnaga juhtunul silma peal hoiab. Loodame, et kõik laabub kõige paremini.
