pühapäev, 14. jaanuar 2018

Eesti 2018 on samas kohas, kus Soome oli aastal 1918

Soome parlament Eduskunta kogunes pärast valimisi 1908. aastal.

Eestis armastatakse rääkida sellest, kuidas Eesti ja Soome on ajaloo poolest väga sarnased. Tegelikkuses erinevad nad aga nagu öö ja päev. Esiteks pole soomlased kunagi olnud pärisorjad. Teiseks on Soomes kogunenud oma rahvuslikud võimuorganid, maapäevad ja hiljem parlament Eduskunta juba alates 19. sajandi algusest, sada aastat enne riiklikku iseseisvumist (eestlased olid siis veel pärisorjad). Võrdluseks, eestlaste esimene maapäev kogunes alles 1917. aastal, üks aasta enne riiklikku iseseisvumist. Enne seda ei saanudki Eestis midagi olla, sest tänases mõistes Eestimaad polnud üldse olemaski, Lõuna-Eesti oli koos Lätiga Liivimaa koosseisus. 1917. aastal üldse tekkis tänases mõistes Eesti.

Täna on Eesti laias laastus samas seisus, kus Soome oli 1918. aastal: eliidi projekt. Soomes tekkis rahvavõim alles pärast kodusõda 1918. aastal ning Talve- ja jätkusõda ehk Soome teist vabadussõda 1939-1945. aastal. Sõdades kindlustus Soomes rahvavõim, mis põhineb teineteisega arvestamisel.

Eestis on igaühega arvestamise mõte veel täiesti võõras: on ainult nn võitjad ja kaotajad. Demokraatia tähendab Eestis võitjate võimalust kaotajatele ära teha. Taasiseseisvumisel asendus nõuka-aegne nomenklatuur uue nomenklatuuriga ja laiemas plaanis midagi ei muutunud, lihtsa inimese jaoks läks elu isegi hullemaks. Säästud kadusid ja hinnad tõusid lakke. Samasugune on areng mujal endises NLiidus, kaasa arvatud Venemaal. Võib arvata, et Eestil kulub Soome taseme saavutamiseks kui mitte 100 aastat, siis igal juhul veel aastakümneid.

Kui Soomet võib pidada juba arenenud demokraatiaks, siis Eesti teeb demokraatlikul arenguteel esimesi samme. Eesti 100 on seetõttu väga petlik, eriti selle võrdlemine Soomega. Muide, kui Soome 100 oli üldrahvalik ettevõtmine kümnete tuhandete projektidega üle terve Soome sadade tuhandete soomlaste osavõtul, siis Eesti 100 on eliidi pidu, kus niigi üle kullatud uusnomenklatuur end veelgi kulla ja karraga ehib.

Soome kõrval tasub panna tähele, et ka Läti ja Leedu tähistavad tänavu oma 100. juubelit - räägime ehk nendest ka ;) Leedu on veel vana supervõim ja Lõuna-Eesti ehk vana Liivimaa põhjaosa on olnud ligemale 70 aastat Leedu võimu all. Kuidas ja miks leedukad, keda sakslased orjastada ei suutnud, kuidas nemad oma au, kuulsuse ja iseseisvuse kaotasid ja kuidas nad selle teadmisega täna elavad ja toime tulevad - päris põnev oleks lugeda sellest!

Kommentaare ei ole: